mart käib üle maa ja kadri üle karja...Novembris tutvusid meie kooli I kooliastme õpilased rahvakalendri mardi- ja kadripäeva kombestikuga. Meil käis kahel korral külas Eesti Rahvapärimuse Kool ja saime osa laulumängudega õpitubadest „Mart käib üle maa“ ning „…ja kadri üle karja“.
Meie klassile tutvustati mardipäeva kombeid. Tegeime praktilisi tegevusi nagu sandipere ettevalmistus, suureks mardiks saamine, tseremoniaalne sandiskäik, regilaulude laulmine, pererahva katsumine, rahvamängud ja perele õnne toomine. Ei puudunud kostüümid ja õnnevitsad ning muidugi annid. Lapsed said laulda, mängida ja lustida. Õpitu kinnistamiseks anti kaasa ka töölehed, mis tuli kodus koos vanematega ära täita. Rohkem pilte galeriis. LEIUTAJATE VÕISTLUS 3. KLASSIDEs
Oktoobris hakkasid kõik 3. klasside õpilased leiutajateks. Loovuse ja loogika tundides arutati üheskoos, missuguseid elu muutvaid leiutisi on maailma ajaloos tehtud ning kuidas need on inimeste elu kergendanud.
Järgnevalt pidi iga õpilane või õpilaste grupp töötama välja ühe leiutise, millega saaks mingit reaalset probleemi lahendada. Samuti oli vaja selgelt läbi mõelda leiutise tehniline pool - kuju, suurus, materjal jne. Oma leiutise kohta kirjutati kirjeldus ning tehti joonis. Samuti tuli meisterdada leiutise prototüüp ehk mudel. 1. novembril koguneti ühiselt kolme klassiga aulasse, et oma leiutisi teistele esitleda. Pärast esitlusi toimus ka leiutiste hindamine, kus iga laps sai kolmele enim meeldinud leiutisele oma hääle anda. Peab ütlema, et meie kolmandikud on väga andekad. See on uskumatu, kui vahvad ideed lastel olid ning kui palju probleeme saaks maailmas nende abil lahendada. Mõned näited: pliiatsit käes hoidma õpetav seadeldis, lugeda aitav järjehoidja, hääle järgi kirjutamise masin, põlevast majast lahkuda aitav seadeldis, soojendavad ja libisemiskindlad talvesaapad, distantsilt õppida aitav masin, prügist mänguasju tootev masin jne, jne. Parimad tööd esitasime ka vabariiklikule õpilasleiutajate konkursile. balbiino jäätisevabriku muuseumisKolmapäeval, 18. septembril külastasime Balbiino jäätisetehast. Vastuvõtt tehase muuseumis oli justkui iga lapse unistus – meile öeldi, et iga laps võib ära süüa kolm jäätist. Seda ei lasknud lapsed endale mitu korda öelda.
Samal ajal rääkis giid meile sellest, et jäätise tootmine sai alguse umbes 3000 aastat tagasi Hiinas (mahlaga segatud lumi). Eestis algas jäätise tööstuslik tootmine 1934. aastal, kui Evald Rooma, tuntud ka kui onu Eskimo, asutas Tartus esimese jäätisefirma. Muuseas, onu Eskimo elas 105-aastaseks. Väidetavalt sõi ta iga päev ära ühe jäätise ja ütles selle olevat ka oma pikaealisuse saladuse. Nägime muuseumis vanu jäätisetehase masinaid, vaatasime filmi jäätise tootmisest enne ja nüüd. Samuti saime teada, et eestlaste lemmikud on vanilli- ja šokolaadimaitselised jäätised ning enim ostetud mark on Vanilla Ninja. Kõige rohkem jäätist ostetakse pühapäeval ja kõige suurem jäätisetootmine toimub juunikuus. Muuseumis oli põnevaid mänge, kus lapsed said oma teadmisi proovile panna. Iga laps sai oma nime jäätisepulgale kirjutada ning seinale kleepida. Samuti said kõik kingituseks hariva „Onu Eskimo Eestimaa raamatu“, mis tutvustab Eesti ajalugu läbi jäätisetootmise prisma. Vaata pildigaleriisse ka. "TERE, SUVI!!!"origami on imelihtne!Täna tegime meisterdamises origamit.
Origami (jaapani 折り紙) on paberi voltimise kunst. Sõna origami pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist, murdmist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmesuguseid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga. Siin on juhend, kui sul veel isu täis ei saanud: origamimaniacs.blogspot.com/2014/04/origami-quilt.html?utm_source=feedburner&utm_medium=email&utm_campaign=Feed:+OrigamiManiacs+(Origami+Maniacs) Meie tööd tulid imeilusad, kas pole! Mis uudist veebruarikuus?Veebruarikuus toimub palju.
Neljapäeval, 14. veebruaril on sõbrapäev. Kooli traditsiooni kohaselt loositakse igale klassile sõbraklass, kellega midagi vahvat ette võetakse. Loos otsustas, et meie sõbraks saab 9.a klass. Täna toimus esimene ajurünnak, mida me koos võiksime ette võtta. Kell 17.00 on auditooriumis 1.-5. klasside filmiõhtu. Koos vaadatakse filmi "Jääaeg. Kokkupõrge". Reedel, 15. veebruaril on järjekordne "Tagasi kooli!" päev. Üheks tunniks tuleb meile külalisõpetaja, kes seekord räägib meile hammaste ja suu tervisest. Kolmapäeval, 20. veebruaril on spordipäev. Sellel päeval suusatame ja kelgutame kooli juures. Reedel, 22. veebruaril on Eesti Vabariigi aastapäeva aktus. Ühtlasi lõpeb järjekordne õppeperiood ja me saame minna nädalasele talvevahaeajale. Jee! Käisime tsirkusesTäna tuli kooli tsirkus.
Mironoff Show tsirkuseartistid Katariina ja Aleks näitasid, mida oskavad teha nende tublid koerad. Lapsed nägid uskumatuid mustkunstitrikke ja nii mõnigi laps sai ka ise lavale minna. Igatahes nalja oli nabani! Sellest kõigest inspireerituna hakkasime meisterdamise tunnis kloune tegema, mis tulid ka väga vahvad. Vaata pilte galeriist (nii kunstitöid kui ka tisrkust). 8. klassi õpilased andsid tundiKolmapäeval, 23. jaanuaril olid meil õpetajateks 8. klassi õpilased.
Nemad teevad loovtööd ja selle käigus andsid meile tundi. Meil oli teemapõhine õpe - KALAD. Uurisime, missugune on kalade kehaehitus ja kus nad elavad. Saime teada, et on merevees elavaid, aga ka mageveekalu. Vastavalt sellele, mida kalad söövad, jagunevad nad kahte suurde gruppi - röövkalad ja lepiskalad. Röövkalad toituvad teistest kaladest või muudest loomadest. Lepiskalad on aga taimedest, orgaanilistest jäänustest või väikestest selgrootutest toituvad kalad. Õpetajad olid kaasa võtnud akvaariumi, milles elasid väikesed mollid, keda saime vaadelda, pildistada ja hiljem ka joonistada. Tegime ka rühmatööd, kus lahendasime kalade ristsõna, ostisime infot internetist ja mõõtsime põrandal, kui pikk on päriselt vaalhai. Oli põnev ja teistmoodi tund. Rohkem pilte galeriis. Linnud, tulge sööma!
16. jaanuaril panime 2. klassi lastega õuevahetunnis lindudele rasvapallikesed puude okste külge. Ka 1.c klass pani linnumajakese rippuma.
Loodame, et linnukesed leiavad varsti tee toidulauale. jõulukontserdid
2.a ja 2.b klassi ühine jõulukontsert koos vanematega toimub 18. detsembril kell 18.00 kooli saalis. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi suur jõulukontsert toimub sel aastal Kaarli kirikus. Kõik lapsed koos peredega on oodatud 19. detsembril kell 18.30. Teisipäeval lähme teatrisseTeisipäeval, 11. detsembril lähme NUKUteatrisse uut jõululavastust vaatama. Etendus kannab pealkirja "Elias maa pealt". Etendus algab kell 11.00. Lahkume koolist enne kella 10 ja tagasi oleme umbes kella 13 paiku. Paneme selga piduliku koolivormi. Käisime kinosTäna käisime kinos vaatamas tuliuut lastefilmi "Eia jõulud Tondikakul".
Eia on 10-aastane tüdruk, kelle emal ja isal on hirmus palju tööd. Nii palju, et nad ei saa isegi koos perega jõule tähistada. Eia otsustatakse jõuludeks maale viia ja see mõte ei meeldi talle alguses üldse. Aga tal pole aimugi, missuguste põnevate sündmuste ja ülitoredate inimeste keskele ta satub! Filmis on imeilusad looduskaadrid, tuntud ja senitundmatud suurepärased näitlejad, ilus muusika ja mis põhiline - lõpuks laheneb kõik ning hea saab võidu kurja üle. Seda filmi võivad ka kõik emmed-issid vaatama minna. Seal leidub igaühele midagi. Soovitame soojalt! aktiivõppepäeval tegutsesid "hullud teadlased"
21. novembril toimus koolis järjekordne aktiivõppepäev.
2. klasside õpilased tegeid huvitavaid teaduslikke katseid. Meil töötas viis erinevat teadustöötuba. Lapsed said teha laavalampi, vihmapilvi; töötada magnetitega, õppida tundma tõuke- ja tõmbejõu toimimist. Nad katsetasid "kas ujub või upub", tegid Möbiuse linti, said teada, mismoodi mõjuvad Coca-Cola ja äädikas kaltsiumile või mis juhtub, kui panna lilled toiduvärvi lahusesse. Päev oli põnev ja lapsed ülimalt tublid ning aktiivsed. Rohkem pilte galeriis. lemmikloomatund koos kilbuga
2.a, 2.b ja 2.c klassil oli esmaspäeval, 19. novembril lemmikloomatund. Meil käis külas Laura Nõmme Loodusmajast. Lisaks tuli koos Lauraga meile külla 70-aastane kilpkonn Kilbu.
Tunni teema oli lemmikloomade pidamine ja kõik sellega seonduv. Kuna vähemalt pooltel lastel on kodus ka lemmikloom, siis oli teema igati vajalik ja pakkus palju äratundmisrõõmu. Lapsed arutlesid, mida selleks peab tegema, et lemmikloomal oleks inimese juures hea elada. Ühiselt leiti, et peab teadma, mida loom sööb, missugust pesa ta vajab, peab teadma, kuidas hoida puhtust. Tähtis on ka see, et kõik pereliikmed saaksid aru, et nad peavad olema valmis looma eest hoolitsema terve looma eluea. Lemmikloomast saab pere liige. Lemmikloom pakub inimesele rõõmu ja seltsi. Kilpkonn Kilbu tatsas tunni ajal mööda klassi ringi, uuris ja tutvus ümbrusega. Ning pärast said kõik lapsed Kilbut lähemalt uurida ja talle pai teha. Vaata pildigaleriisse ka! valmis 2.a klassi looduseraamat
2. klassis õppisime tundma seeni ja taimi. Me teame, et nii puud, põõsad kui ka puhmad on taimed. Me teame tuttavamaid söögiseeni ning tunneme ära ka mürgised kärbseseened. Et õpitu veel paremini meelde jääks, siis võtsime ette suurema projekti - koostasime ise loodusraamatu. Iga laps sai endale ühe puu, põõsa, puhma või seene nimetuse. Selle kohta pidime otsima raamatutest või internetist informatsiooni. Leitud info toimetati ja seati kokku lühikeseks kirjelduseks. Iga laps kirjutas oma materjali lehele, kuhu lisasime ka pildi. Lõpuks aitas meid Remi ema, kes köitis meie tarkuseterad kokku üheks suureks raamatuks. Suur aitäh! Nüüd on meil omatehtud entsüklopeedia klassis alati käepärast võtta. Vaata ka galeriisse! nemad on
|
Teisipäeval, 29. mail toimus Kuristiku staadionil spordipäev, kuhu olid kutsutud lisaks 1. klassidele ka Kivila ja Tuule lasteaedade lapsed.
Kavas oli neli spordiala: pendelteatejooks, pallivise, kaugushüpe ja 60 meetri jooks. Teatejooksus osalesid 5 poissi ja 5 tüdrukut, aga teistel aladel osalesid kõik lapsed. Kohtunikud võtsid aega ja mõõtsid meetreid. Oli kohe nagu päris! Tulemused on veel välja kuulutamata, aga igal juhul võitis sport! |
Tule peole!
Meie "taimelava" neljapäeval, 26. aprillil
Meie "taimelava" esmaspäeval, 23. aprillil
detsembrikuu lugemine:
paula danziger
"mina, amber brown"
külaskäik Laagna raamatukogusse
Keskkonnake käis külas
Keskkonnake rääkis meile, kuidas me saame sellele kaasa aidata, et pakendid ei jääks mõttetult prügimäele vedelema, vaid et neid saaks taaskasutada.
Anna pakendile uus elu!
Kõik jäätmed ei ole prügi! Õige keskkonnasõber teab, et loodushoid algab sorteerimisest! Taaskasutusmärgiga pakenditest saab teha palju uusi tooteid ja säästa loodust. Hooli keskkonnast ja sorteeri pakendeid. Head eeskuju märgatakse.
5-sõrme reegel
Taaskasutuseks sobivad puhtad ja kuivad pakendid, millel on peal taaskasutusmärk. Muidugi võiksid eraldi korjata ka biolagunevad jäätmed, kuid alustuseks piisab, kui toimid 5-sõrme reegli alusel järgmiselt:
1) Tavajäätmed
2) Pandimärgiga pakendid
4) Klaaspakendid
5) Papp- ja paber
3) Segapakendid
Vaata veel infot ja põnevaid tegemisi lehelt:
www.keskkonnake.ee/
Kuidas me metsas õppisime
Neljapäeva, 5. aprilli hommikul kell 9 oli Tallinnas paks udu. Meie kogunesime koolimajja, seljas matkariided, valmis minema Paunküla matkaradadele. Buss juba ootas meid. Meile tuli abiks kaasa meie vabatahtlik Richard, kes on pärit Ungarist. Temaga saime kõik jutud nii inglise, eesti kui ka kehakeeles räägitud.
Matkarajale jõudes avastasime, et oli saabunud tõeline kevad - päike säras, sooja oli umbes 13 kraadi. Kõik rajad olid nagu liutorud - libedad ja vesised:)
Meie matkajuht Triin võttis retkele kaasa ka oma koera, kellest oli meile palju rõõmu.
Metsas püüdsime kõike kogeda võimalikult erinevate meeltega - näha, kuulda, nuusutada, katsuda ja ka maitsta. Seda kõike me ka saime.
Nägime hanede ülelendavaid kolmnurki, mahakukkunud kuuse suuri juurikaid, auravat udu, habesamblikku puuokstel, tuletaela puutüvel, kõikvõimalikke looduse värve.
Kuulsime linnuhääli, vee vulinat, maanteemüra, erinevate materjalide tekitatud heli plekkpurkides.
Nuusutasime puhast metsaõhku, sookailu vänget lõhna, puutüvesid, põdrapabulaid.
Katsusime lund, puukoort, pehkinud puitu, sookailu lehti.
Maitsesime pohli ja sarapuupähkleid.
Triinul oli meile iga natukese aja tagant midagi huvitavat näidata ja rääkida. Tegime ka igasuguseid loovust ja tähelepanu arendavaid ülesandeid. Näiteks pidime määrama esemete ja nähtuste värve või kinnisilmi uurima puud ja selle pärast, lahtiste silmadega ära tundma.
Kahe järve ääres tegime väikse pikniku. Ja oligi kolm tundi möödunud nagu naksti!
Olgu öeldud, et keegi ei virisenud ja kõigil oli tuju rõõmus. Nii mõnelgi olid püksid kukkumisest märjaks saanud, aga ega see siis ühtki õiget matkajat rivist välja ei vii:)
Bussis tagasiteel kogesime jälle vana tuntud tõde, et tagasitee on alati lühem.
Vaata pildigaleriisse ka.
Matkarajale jõudes avastasime, et oli saabunud tõeline kevad - päike säras, sooja oli umbes 13 kraadi. Kõik rajad olid nagu liutorud - libedad ja vesised:)
Meie matkajuht Triin võttis retkele kaasa ka oma koera, kellest oli meile palju rõõmu.
Metsas püüdsime kõike kogeda võimalikult erinevate meeltega - näha, kuulda, nuusutada, katsuda ja ka maitsta. Seda kõike me ka saime.
Nägime hanede ülelendavaid kolmnurki, mahakukkunud kuuse suuri juurikaid, auravat udu, habesamblikku puuokstel, tuletaela puutüvel, kõikvõimalikke looduse värve.
Kuulsime linnuhääli, vee vulinat, maanteemüra, erinevate materjalide tekitatud heli plekkpurkides.
Nuusutasime puhast metsaõhku, sookailu vänget lõhna, puutüvesid, põdrapabulaid.
Katsusime lund, puukoort, pehkinud puitu, sookailu lehti.
Maitsesime pohli ja sarapuupähkleid.
Triinul oli meile iga natukese aja tagant midagi huvitavat näidata ja rääkida. Tegime ka igasuguseid loovust ja tähelepanu arendavaid ülesandeid. Näiteks pidime määrama esemete ja nähtuste värve või kinnisilmi uurima puud ja selle pärast, lahtiste silmadega ära tundma.
Kahe järve ääres tegime väikse pikniku. Ja oligi kolm tundi möödunud nagu naksti!
Olgu öeldud, et keegi ei virisenud ja kõigil oli tuju rõõmus. Nii mõnelgi olid püksid kukkumisest märjaks saanud, aga ega see siis ühtki õiget matkajat rivist välja ei vii:)
Bussis tagasiteel kogesime jälle vana tuntud tõde, et tagasitee on alati lühem.
Vaata pildigaleriisse ka.
Aasta tegijad 2018 Eesti looduses
Kolmapäeval, 4. aprillil käis meil jälle külas Reet Kristian Eesti Keskkonnaametist. Seekord rääkis ta meile selle aasta tegijatest Eesti looduses.
On saanud tavaks, et igal aastal valitakse loodusest lind, loom, taim jne, et neid meile lähemalt tutvustada ning juhtida tähelepanu meie looduse liigirikkusele. Aasta 2018 loom Eesti looduses on ilves. Reet Kristianil oli kaasas päris ilvese nahk ning leidsime ühiselt, et ilves on ikka üllatavalt suur ühe kassi kohta:) Saime teada, et Eesti looduses on praegu umbes 400 ilvest, aga see arv võiks olla kaks korda nii suur. Ilvese põhitoiduks meie metsades on metskits. Ja müüt, et ilves istub vaikselt puu otsas ning ootab parajat hetke, et oma saakloomale kaela viskuda, ei vasta tõele. Ilves ründab oma saaki alati maapinnal. Aasta 2018 lind on metsis. Emaslindu kutsutakse kanaks ning isaslind on metsisekukk. Huvitav on see, et täiskasvanud metsis on taimetoiduline, aga metsisetibusid söödetakse putukatega. Aasta puu 2018 on laukapuu, mida leidub vaid Saaremaal. Seetõttu meie jaoks üsna tundmatu. Laukapuu on Eesti metsade ploomipuu - tal on sinised luuviljad, mis kõlbavad süüa ning moosiks teha. Aasta 2018 taim - kaunis kuldking. Nagu nimigi ütleb, näeb tema õis välja kingakujuline. Kaunis kuldking on looduslik orhideeline. Aasta sammal on harilik laanik. Aasta seen - tuletael. Valitud on ka aasta muld. Selleks on näivleetunud muld, mis on punakat värvi ja omane Lõuna-Eestile. Pildid galeriis. |
Saad veel rohkem teada, kui avad alloleva faili:
|
1. klasside luuletuste lugemise võistlus emakeelenädalal
Emakeelepäeva puhul õppisid kõik Kuristiku 1. klasside õpilased pähe ühe luuletuse. Igas klassis toimus luuletuste esitamise eelvoor, kus lapsed ise said hinnata oma klassikaaslaste etlemisoskust.
Esitajad olid valinud luuletuse täiesti vabalt endale meeldival teemal. Luuletusi oli nii emast, kodust, emakeelest, Jussist, kevadest, loomadest kui ka vanaemast, merelainetest, koolist, isast, sünnipäevast jne, jne.
Igast klassist jäi sõelale 5 õpilast, kelle esitus oli laste meelest kõige ilmekam, selgem ja huvitavam.
Möödunud reedel, 16. märtsil toimus võitluse lõppvoor saalis. Kokku kogunesid kõik 1. klasside õpilased.
Žüriisse kuulusid nii õpetajad kui ka õpilased.
I koht - Ketrin 1.a klassist!
II koht - Aleksandr 1.b klassist.
III koht - Eleli 1.c klassist.
Palju õnne!
Vaata pilte galeriist!
Esitajad olid valinud luuletuse täiesti vabalt endale meeldival teemal. Luuletusi oli nii emast, kodust, emakeelest, Jussist, kevadest, loomadest kui ka vanaemast, merelainetest, koolist, isast, sünnipäevast jne, jne.
Igast klassist jäi sõelale 5 õpilast, kelle esitus oli laste meelest kõige ilmekam, selgem ja huvitavam.
Möödunud reedel, 16. märtsil toimus võitluse lõppvoor saalis. Kokku kogunesid kõik 1. klasside õpilased.
Žüriisse kuulusid nii õpetajad kui ka õpilased.
I koht - Ketrin 1.a klassist!
II koht - Aleksandr 1.b klassist.
III koht - Eleli 1.c klassist.
Palju õnne!
Vaata pilte galeriist!
Põnev loodusõpetuse tund
Ühel päeval tegime loodusõpetuse tunnis väga põnevat uurimistööd. Õppisime ainete omadusi, rääkisime nende kujust, suurusest ja temperatuurist.
Ja siis hakkasime ise erinevate ainete ja esemete temperatuuri mõõtma. Selleks saime kasutada Vernier`i andmekogujat. See on selline seadeldis, millel on küljes vardakujuline andur, mis tuleb panna aine sisse ning ekraanile ilmubki vastav temperatuurinäit.
Me saime väikestes rühmades klassis ringi käia ning mõõta näiteks, kui kõrge temperatuur on keedetud veel, lumel, mullal lillepotis, õhul ja meie endi käel. Andmed pidime kirjutama vastavasse tabelisse.
Aparaadid olid väga tundlikud ja töötasid hästi. Ka lapsed olid suures õhinas.
Rohkem pilte galeriis.
Ja siis hakkasime ise erinevate ainete ja esemete temperatuuri mõõtma. Selleks saime kasutada Vernier`i andmekogujat. See on selline seadeldis, millel on küljes vardakujuline andur, mis tuleb panna aine sisse ning ekraanile ilmubki vastav temperatuurinäit.
Me saime väikestes rühmades klassis ringi käia ning mõõta näiteks, kui kõrge temperatuur on keedetud veel, lumel, mullal lillepotis, õhul ja meie endi käel. Andmed pidime kirjutama vastavasse tabelisse.
Aparaadid olid väga tundlikud ja töötasid hästi. Ka lapsed olid suures õhinas.
Rohkem pilte galeriis.
Mis on minu prügikastis?
Täna, 16. veebruaril oli meil "Tagasi kooli!" tund.
Meil käis külas Keskkonnaameti spetsialist Reet Kristian, kes tutvustas meile prügi sorteerimise põhitõdesid. Saime teada, et prügi on vaja sorteerida selleks, et loodusele vähem kahju teha, muidu me upuksime varsti prügi sisse lihtsalt ära. Iga inimene toodab aastas umbes 288 kg prügi!
Reet Kristian rääkis, et prügist saab teha uusi asju - näiteks vanast paberist saab teha uut paberit. Ja seda võib teha kaheksa korda järjest. Ka metalli töödeldakse uuesti ümber.
Saime teada, et kilekotte, plastpudeleid ja fliisriidest asju tehakse naftast.
Saime teada, et kui me viskame patareid ära suvalisse pügikasti, siis võivad need jõuda merre, kalade kõhtu ja lõpuks sööme need kahjulikud ained hoopis ise ära.
Saime teada, et jäätmeid on võimalik sorteerida seitsmesse erinevasse konteinerisse.
Ja lõpuks saime ise proovida prügi õigesse konteinerisse sorteerida.
Vaata pilte pildigaleriist.
Vastlaliugu laskmas
Täna, 13. veebruaril on vastlapäev.
Vastlapäev oli vanasti ja on ka tänapäeval üks rõõmus päev.. Usuti, et sellel päeval saab ennustada, milline tuleb ülejäänud aasta. Kui vastlapäeval oli soe ilm, siis arvati, et tuleb soe kevad. Kui päike kasvõi korra pilve tagant välja piilus, loodeti, et tuleb hea viljasaak. Kuna vanasti kasvatati maal palju lina, millest kooti kangaid, siis oli oluline teada saada, kas kasvavad ka pikad linataimed. Kõige kindlam oli minna liumäele ja vaadata, kelle liug saab kõige pikem. Seal peres pidid siis ka kõige pikemad linad saama.
Mäest sõideti alla kelgu või reega või lihtsalt püksitagumiku peal.
Praegu on vastlapäeva lahutamatuks osaks vahukoorekukkel. Aga päris kindlasti keedeti siis ja keedetakse praegugi sel päeval seajalgadega herne- või oasuppi. Kas või juba selle pärast, et kontidest saab hiljem valmistada vahva vastlavurri.
Meie käisime ka täna vastlaliugu laskmas. Kõik kolm 1. klassi koos õpetajatega - tegime kelguvõistlusi ja lasksime pikka liugu ka.
Tund aega kulus nagu linnutiivul!
Pärast oli nii hea süüa koolisööklas hernesuppi ja vastlakuklit ja juua sooja teed.
Vaata pilte pildigaleriist.
Vastlapäev oli vanasti ja on ka tänapäeval üks rõõmus päev.. Usuti, et sellel päeval saab ennustada, milline tuleb ülejäänud aasta. Kui vastlapäeval oli soe ilm, siis arvati, et tuleb soe kevad. Kui päike kasvõi korra pilve tagant välja piilus, loodeti, et tuleb hea viljasaak. Kuna vanasti kasvatati maal palju lina, millest kooti kangaid, siis oli oluline teada saada, kas kasvavad ka pikad linataimed. Kõige kindlam oli minna liumäele ja vaadata, kelle liug saab kõige pikem. Seal peres pidid siis ka kõige pikemad linad saama.
Mäest sõideti alla kelgu või reega või lihtsalt püksitagumiku peal.
Praegu on vastlapäeva lahutamatuks osaks vahukoorekukkel. Aga päris kindlasti keedeti siis ja keedetakse praegugi sel päeval seajalgadega herne- või oasuppi. Kas või juba selle pärast, et kontidest saab hiljem valmistada vahva vastlavurri.
Meie käisime ka täna vastlaliugu laskmas. Kõik kolm 1. klassi koos õpetajatega - tegime kelguvõistlusi ja lasksime pikka liugu ka.
Tund aega kulus nagu linnutiivul!
Pärast oli nii hea süüa koolisööklas hernesuppi ja vastlakuklit ja juua sooja teed.
Vaata pilte pildigaleriist.
Sõbranädal Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis
E. Filmiõhtu 1. - 6. klassidele kell 16.00 auditooriumis. Filmiks sõbrapäevateemaline film, mille lõpliku valiku teevad õpilased ise enne vaatama asumist. Kaasa võib võtta oma sööki-jooki tingimusel, et pärast enda järelt ära koristatakse. Koha pealt on võimalik osta ka popkorni ja morssi.
T. Stiilipäev "Armastus on õhus". Ootame nii õpilaste kui õpetajate osavõttu ja huvitavaid tõlgendusi stiilist.
Vastlapäeva kelgusõit 1. klassidele Kivila mäel kell 9.
K. Sõbratund 5. tunni ajal. Meie kohtume oma suurte sõprade abiturientidega, mängime ja tantsime.
Kallistamise päev. Kutsume sõbrapäeva puhul kogu koolipere üles üksteist kallistama ja sellega nii enda kui teiste tuju paremaks muutma!
R. Sõbrakaartide jagamine.
Lisaks on kogu nädala vältel raamatukogu ees üleval postkast, kuhu saab panna isetehtud kaarte, mille me reedel kätte jagame. Palume enda tehatud kaartide puhul kindlasti märkida saaja nimi ja klass.
Alates teisipäevast võib maja peal ringi liikumas näha ka Kallidraakonit, kellega saab pilte teha 2. - 4. vahetunnil ÕE ruumis asuvas fotonurgas (T-N).
T. Stiilipäev "Armastus on õhus". Ootame nii õpilaste kui õpetajate osavõttu ja huvitavaid tõlgendusi stiilist.
Vastlapäeva kelgusõit 1. klassidele Kivila mäel kell 9.
K. Sõbratund 5. tunni ajal. Meie kohtume oma suurte sõprade abiturientidega, mängime ja tantsime.
Kallistamise päev. Kutsume sõbrapäeva puhul kogu koolipere üles üksteist kallistama ja sellega nii enda kui teiste tuju paremaks muutma!
R. Sõbrakaartide jagamine.
Lisaks on kogu nädala vältel raamatukogu ees üleval postkast, kuhu saab panna isetehtud kaarte, mille me reedel kätte jagame. Palume enda tehatud kaartide puhul kindlasti märkida saaja nimi ja klass.
Alates teisipäevast võib maja peal ringi liikumas näha ka Kallidraakonit, kellega saab pilte teha 2. - 4. vahetunnil ÕE ruumis asuvas fotonurgas (T-N).
Iga laps kingib Eesti Vabariigile luuletuse!
Kuristiku gümnaasiumi kõik klassid osalevad Eesti Vabariik 100 luuletuste kirjutamisel. Iga laps kingib Eestile luuletuse.
Luuletus peaks rääkima Eestist, olgu siis tegemist inimestega, loodusega, loomadega, tunnetega, murede-rõõmudega, ootuste-lootustega. Luuletuse vorm on vaba: vabavärsist ja regivärsist riimilise luuleni. Oluline on, et mõte oleks sees!
Luuletused vormistame paberile A4 ja illustreerime.
Iga klassi lahedamad luuletused lähevad raamatukokku seinale, ülejäänud jäävad klassiruumide seintele.
Kõige lahedamad luuletused paneme vabariigi sünnipäeva ajaks ka kooli kodulehele.
Sellega seoses üleskutse – HAKKAME LUULETAMA! See jääb koduseks ühistööks emmede ja issidega. Luuletus kirjutada paberilehele, ei pea illustreerima.
Tähtaeg – 5. veebruar.
Kui need kirjatööd on kõik kooli jõudnud, siis klassis vormistame need ilusti A4 paberile ja illustreerime.
Head mõttelendu!
Luuletus peaks rääkima Eestist, olgu siis tegemist inimestega, loodusega, loomadega, tunnetega, murede-rõõmudega, ootuste-lootustega. Luuletuse vorm on vaba: vabavärsist ja regivärsist riimilise luuleni. Oluline on, et mõte oleks sees!
Luuletused vormistame paberile A4 ja illustreerime.
Iga klassi lahedamad luuletused lähevad raamatukokku seinale, ülejäänud jäävad klassiruumide seintele.
Kõige lahedamad luuletused paneme vabariigi sünnipäeva ajaks ka kooli kodulehele.
Sellega seoses üleskutse – HAKKAME LUULETAMA! See jääb koduseks ühistööks emmede ja issidega. Luuletus kirjutada paberilehele, ei pea illustreerima.
Tähtaeg – 5. veebruar.
Kui need kirjatööd on kõik kooli jõudnud, siis klassis vormistame need ilusti A4 paberile ja illustreerime.
Head mõttelendu!
Niguliste kirikus ingleid otsimas
11. detsembril 2017 käisime 1. klassidega koos Tallinna vanalinnas Niguliste kirikus muuseumitunnis. Tunni teemaks olid inglid. Kes on ingel ja millisena me tänapäeval ingleid ette kujutame? Kas inglitel on tiivad? Mis värvi need tiivad olla võivad? Kas inimestel on olemas oma kaitseinglid? Koos giidiga otsiti ingleid Niguliste kunstiteostel - maalidel ja skulptuuridel. Lapsed käisid ringi ja pidid otsima võimalikult palju inglite kujutisi.
Vaatasime ka kuulsat "Surmatantsu" maali, mis oli isegi natuke õudne!
Tunni lõpus meisterdasid kõik lapsed endale kaitseingli.
Vaatasime ka kuulsat "Surmatantsu" maali, mis oli isegi natuke õudne!
Tunni lõpus meisterdasid kõik lapsed endale kaitseingli.
November on mardi- ja kadrikuu
Novembris on nii palju tähtpäevi: hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, kodanikupäev...
Meie tähistasime vanu mardi- ja kadripäevakombeid.
Mardid on mustad ja kadrid on valged. Meisterdasime maske ja kostüüme, küsisime mõistatusi, laulsime, tantsisime, kuulasime torupilli ja emmed-issid said soovi korral kadripäeva töölehte täita.
Lisaks käisid meil külalised Essti Rahvapärimuse Koolist, kellega koos laulsime, tantsisime ja tegime sandinalja.
Aitäh emmedele-issidele, kes aitasid kostüüme valmistada!
Vaata pilte galeriist.
Meie tähistasime vanu mardi- ja kadripäevakombeid.
Mardid on mustad ja kadrid on valged. Meisterdasime maske ja kostüüme, küsisime mõistatusi, laulsime, tantsisime, kuulasime torupilli ja emmed-issid said soovi korral kadripäeva töölehte täita.
Lisaks käisid meil külalised Essti Rahvapärimuse Koolist, kellega koos laulsime, tantsisime ja tegime sandinalja.
Aitäh emmedele-issidele, kes aitasid kostüüme valmistada!
Vaata pilte galeriist.
Külas Tondiraba Huvikoolis
20. oktoobril käisime külas Tondiraba Huvikoolis. See ei ole nagu päris kool, vaid selles koolis käivad lapsed pärast tunde ja tegelevad põnevate hobidega.
Saimegi tutvuda erinevate huviringide tööga.
Meie klass osales füüsika töötoas, mis näitas, kuidas tekivad helid. Lapsed said ise meisterdada pille, tekitada erineva kõrgusega helisid. Teine töötuba, kus me osalesime, oli filmindus - panime erinevatest piltidest kokku oma filmi ja näitsaime ning jutustasime sellest ka teistele. Sai palju rühmatööd teha ja oli väga lõbus.
Vaata pilte galeriist.
Saimegi tutvuda erinevate huviringide tööga.
Meie klass osales füüsika töötoas, mis näitas, kuidas tekivad helid. Lapsed said ise meisterdada pille, tekitada erineva kõrgusega helisid. Teine töötuba, kus me osalesime, oli filmindus - panime erinevatest piltidest kokku oma filmi ja näitsaime ning jutustasime sellest ka teistele. Sai palju rühmatööd teha ja oli väga lõbus.
Vaata pilte galeriist.
Projekt koos Läänemere gümnaasiumi 1. klassi õpilastega
3. - 5. oktoobrini toimus meil projektinädal.
Meie projekti nimi oli "Õpime koos ja kõikjal". Ja see oli koostöös Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 1. klasside õpilastega.
Mida me siis tegime? Tegutsesime koos: meisterdasime, nuputasime, lahendasime liiklusülesandeid, mängisime koos, tegime sporti, tantsisime, mõistatasime, võtsime külalisi vastu meie koolis ja käsisime ise nende juures külas. Kogu meie tegevuse mõte oli see, et õppida võib kõikjal, ühiselt tegutsedes, koos toimetades.
Ja see, et projektis osalesid nii eesti kui vene keelt kõnelevad lapsed, ei takistanud kedagi omavahel suhtlemisel - kõik jutud said räägitud ja asjad aetud.
Meie projekt lõppes ühise suure peoga, kus tehti kokkuvõtteid, jagati kingitusi, tantsiti ja söödi torti.
Vaata pilte galeriist.
Meie projekti nimi oli "Õpime koos ja kõikjal". Ja see oli koostöös Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 1. klasside õpilastega.
Mida me siis tegime? Tegutsesime koos: meisterdasime, nuputasime, lahendasime liiklusülesandeid, mängisime koos, tegime sporti, tantsisime, mõistatasime, võtsime külalisi vastu meie koolis ja käsisime ise nende juures külas. Kogu meie tegevuse mõte oli see, et õppida võib kõikjal, ühiselt tegutsedes, koos toimetades.
Ja see, et projektis osalesid nii eesti kui vene keelt kõnelevad lapsed, ei takistanud kedagi omavahel suhtlemisel - kõik jutud said räägitud ja asjad aetud.
Meie projekt lõppes ühise suure peoga, kus tehti kokkuvõtteid, jagati kingitusi, tantsiti ja söödi torti.
Vaata pilte galeriist.
Raamatukogubuss Katariina Jee
13. oktoobril käis meil külas raamatukogubuss Katariina Jee. Me käisime bussis ja vaatasime oma silmaga.
Raamatukogubuss sõidab ringi Tallinna nendes linnaosades, kus on raamatukogusid vähe või ei ole üldse. Katarina Jee ootab külla nii noori kui vanu huvilisi.
Bussis on kokku 4000 raamatut, nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Lisaks saab laenutada ka ajakirju ja audioraamatuid. Laenutada saavad aga need inimesed, kellel on olemas kehtiv Tallinna Keskraamatukogu lugejakaart. Täpsemat informatsiooni saab Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt.
Raamatukogubuss peatub Lasnamäel esmaspäeviti.
Vaata, kus ja mis kell:
13.30-14.00 Mõigu (Kaabli 6)
14.15-14.45 Majaka (Peterburi tee 14a)
14.55-15.25 Pae (Pae 43)
15.45-16.15 Mahtra (Mahtra 9)
17.00-17.30 Ümera (Ümera 13a)
17.45-18.15 Priisle (Linnamäe tee 37a)
18.30-19.00 Katleri (Martsa 2a)
Vaata rohkem pilte galeriist.
Raamatukogubuss sõidab ringi Tallinna nendes linnaosades, kus on raamatukogusid vähe või ei ole üldse. Katarina Jee ootab külla nii noori kui vanu huvilisi.
Bussis on kokku 4000 raamatut, nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Lisaks saab laenutada ka ajakirju ja audioraamatuid. Laenutada saavad aga need inimesed, kellel on olemas kehtiv Tallinna Keskraamatukogu lugejakaart. Täpsemat informatsiooni saab Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt.
Raamatukogubuss peatub Lasnamäel esmaspäeviti.
Vaata, kus ja mis kell:
13.30-14.00 Mõigu (Kaabli 6)
14.15-14.45 Majaka (Peterburi tee 14a)
14.55-15.25 Pae (Pae 43)
15.45-16.15 Mahtra (Mahtra 9)
17.00-17.30 Ümera (Ümera 13a)
17.45-18.15 Priisle (Linnamäe tee 37a)
18.30-19.00 Katleri (Martsa 2a)
Vaata rohkem pilte galeriist.
Trummide töötuba
Tere tulemast Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi
1. a klassi kodulehele!
Meid on täpselt 27 ja me kõik alustasime septembris esimest korda kooliteed.
Meil on 17 krapsakat ja armsat tüdrukut:
Kerttu-Liisa, Helena Viktoria, Hanna-Rebecca, Sofie, Heidi-Liis, Helene, Ketrin, Jana Isabel, Anni-Mai, Isabel, Mia T, Mia R, Meitlin, Marta, Anni, Revekka ja Carmen.
Meil on 10 toimekat ja vahvat poissi:
Philipp, Remi, Egert, Chris, Kristjan, Martin, Rasmus, Georg Edward, Marcus ja Joosep Taaniel.
Me oleme üksmeelsed ja abivalmis, rõõmsad ja teotahtelised.
Sellel veebilehel räägime juttu ja näitame pilte meie tegemistest.
2. oktoobril tähistati Kuristiku gümnaasiumis rahvusvahelist muusikapäeva. Sel puhul käis meil külas tuntud trummar Reigo Ahven. Tal oli kaasas vähemalt 100 trummi!
Ta jutustas meile, mida tema trummidega teha oskab ja näitas ka.
Igaüks sai ka trummi mängida. Saime teada, et ühe trummiga võib ka erinevaid helisid teha. Ja ega see trummimängimine ei ole lihtsalt vastu trummi tagumine, vaid seda tuleb õppida ja targalt teha.
Lõbus oli igatahes!
Vaata rohkem pilte galeriist.
Ta jutustas meile, mida tema trummidega teha oskab ja näitas ka.
Igaüks sai ka trummi mängida. Saime teada, et ühe trummiga võib ka erinevaid helisid teha. Ja ega see trummimängimine ei ole lihtsalt vastu trummi tagumine, vaid seda tuleb õppida ja targalt teha.
Lõbus oli igatahes!
Vaata rohkem pilte galeriist.